Assoori saared

Assooride saarestik asub Atlandi ookeanis Madeirast loodes. Lennuaeg Lissabonist peasaarele San Miguelile on umbes 2 tundi. Kokku on saarestikus 9 saart. Neist kaks saart – San Miguel ja Santa Maria, asuvad idas, keskel on Terceira, Craciosa, St.Jorge, Pico, ja Fayal; läänes Flores ja Corvo. Kõikidele saartele on lennuühendus Mandri-Portugalist.

Tänu oma asukohale keset Atlandi ookeani on  loodus  lopsakas ja lilleline. Kehtib võrdlus, et lilled, mida oleme harjunud nägema potis kasvavatena, on siin põõsaste ja hekkide kujul. Nii on kevadel kaunid asaleahekid, mis suvekuudel asenduvad tohutute hortensiaväljadega. Assooride loodus on sarnane  Madeiraga. Assooride kasuks räägib aga see, et Madeira on turistide saar, kuid Assooridel ei ole turism  nii suurelt ja kaua arenenud, ehk et siin on rohkem ehedat eluolu. Saared on vulkaanilist päritolu – kaljused, musta liivaga, laavakividega kaetud. Ookeanis ujumine on võimalik ainult spetsiaalselt ehitatud laavakivibasseinides, sest rand on väga kaljune, lauget liivaranda esineb vähestes kohtades.

Soovitan kindlasti külastada mitut saart, kuna saared  on vägagi erinevad ja samas ei ole ühel saarel midagi pikalt teha – kui just ei taha ainult pikutada ja lugeda. Näiteks võib lennata peasaarele San Miguelile, edasi Fayalile, kust saab laevaga 1-päevasel tuuril käia Pico saarel, ja edasi läänesaartele kas Floresele või Corvole. Assooride puhkus sobib inimesele, kes tahab vaadata ilusat loodust ja arvukaid vulkaanide kraatreid, aktiivsest tegevusest soovitatakse vaala- ja delfiinivaatlust ookeanil. Noortele ei ole Assoorid ilmselt parim sihtkoht, sest turismitööstust ei ole arendatud, samuti ei ole tegevusi lastega peredele. Assoorid on pigem sihtkoht kevadeks, suveks ja sügiseks, kuna talvel on ilm jahedam. Asukoht keset Atlandi ookeani teeb kliima jahedaks ja tuuliseks, samuti vaheldub ilm väga kiiresti. Loodus on õites suvel – juunis ja juulis. Väidetavalt on ilusaim saar Flores, väikseim on Corvo, kus püsielanikke on vaid 360.

San Migueli (mis on suurim oma pindala ja rahvaarvu poolest) külastamiseks võiks arvestada kaks päeva, majutusega kas Ponta Delgadas või mõnes väiksemas kohas, kus on ilusaid basseinidega ookeaniäärseid hotelle. Autoga võib teha tiiru ühel päeval saare lääneosas, teisel päeval idaosas. Huvitav kogemus oli Furnase lähedal geisrite alal, kus podisevasse maapinda olid kaevatud augud, milles suurtes pottides hautati pajarooga cozido. Roog koosnes erinevatest lihadest, vorstidest ja köögiviljadest, mis haudusid potis ca 6 tundi. Kogu piirkonnas oli aga üsna tugev mädamunahais (mis on tüüpiline kuumaveeallikatele), nii et  paaril inimesel meie grupist häiris see söömist. Aga rohke kohaliku veiniga sai probleemist üle.

Vaatamisväärsused on veel Furnase järv saare idaosas ja Sete Cidadeses asuv kaksikjärv saare lääneosas. Ponta Delgadas asub ananassikasvatus – keset linna on kasvuhooned, kus kasvatatakse ananasse. Kuna territoorium on piiratud ja tingimused siiski mitte päris looduslikud, on kohalikud ananassid võrreldes sissetoodud kraamiga kallimad, vaatamata sellele, et riik doteerib. Tuntud on kohalik tee, mille istanduse ja tööstusega saab tutvuda Correanas. Tee oli maitsev ja seda isegi eksporditakse. Terra Nostra rahvuspargis asub rikkaliku rauasisaldusega (vesi on läbipaistmatu kollakas) looduslik kuumaveeallikast ujumisbassein.

Terceira on kõige rohkem katoliku usku kajastav saar. Reisi vältel nägime palju kirikuid, palvemaju ja räägiti usulistel teemadel. Terceiral on ka kunagine ameeriklaste sõjaväelennuväli, kuna saart kasutati palju vahemaandumiseks ja peatuseks teel Euroopa ja Ameerika vahel. Huvitav külastus oli vulkaanilisse koopasse Algar do Carvao, kus saime näha, kuidas vulkaani põhjast moodustus teekond, mida mööda laava ennast maakoorest välja pressib. Tegelikult ei jätnud Terceira väga ilusat muljet (või mõjus see, et olime väga vara tõusnud, ilm oli vihmane ja udune, ning päev hästi pikk ja lõpuks hilines veel ka väljalend Fayal’ile ligi 4 tundi).

Fayal on keskmisesse saarte gruppi kuuluv ilus roheline saar. Palju hortensiaid (eriti helesiniseid), mis juunis-juulis õitsevad! Ühe päevaga on võimalik saarele ring peale teha. Fayali peamises linnas Hortas on kolm hotelli ja üks Pousada (vana merekindlus, kuhu on tehtud stiilne hotell). Hortas võib ööbida mitu ööd, vanalinnas asuvad hotellid on hea tasemega, kaks neist basseiniga ja kõik ilusa merevaatega. Keskmine hind 4* hotellis on 110-120 € toa eest. Pousadas maksab öö ca 280 €, kuid asi on seda ka väärt. Fayali jahisadam on ilus, seal on tavaliselt palju jahte, millest mõni on ka päris luksuslik. Hortas asub kuulus Peter’s Sport Bar, kus on alati väga kosmopoliitne õhkkond, pakkumisel on erinevate inimeste poolt maha jäetud asju (nt. norrakate suusad), samuti võib oma ülearused asjad sinna paremaid omanikke ootama jätta. Väidetavalt pakutakse seal ka parimat gin & tonic’ut.

Pico on Fayali naabersaar, kuhu pääseb laevaga. Picot iseloomustavad väikesed tumedad laavakivist majad ja palju põlde, kus kasvatatakse viinamarju. Viinamarjaväljad aga ei ole tavalised nagu lõunamaades nähtud, vaid pisikesed, isegi paari ruutmeetrised, maalapikesed, mis on ookeani soolaste tuulte eest kaitstud laavakivist aedadega. Viinapuutaimed aias on pisikesed. Vein aga maitseb hästi, eriti valge vein. Picol ööbida ei ole mõtet, pigem teha seda Fayalil.

Assoorlaste põhitegevusala on põllumajandus, turism on alles kolmandal või neljandal kohal. Kasvatatakse palju lehmi ja sellest tulenevalt on mitmeid piimatööstusi. Kõikidel saartel on ka juustuvabrikuid, erinevaid häid juustusorte on palju. Vaatamata mägisele maale lambaid ei kasvatata. Toidud on tüüpilised portugali toidud – erinevad liha- ja kalatoidud. Tuntud ja head on kohalikud juustud ning veinid. Assoorlased on väga sõbralikud, üksteisest hoolivad inimesed, inglise keelt räägivad hästi.

Mai 2010 / Margit Lõiv


Lähem info ja broneerimine Baltic Toursi puhkusereiside osakonnast.

Telefon: 740 0000, 630 0400